Ajalugu

Võrumaal Lasva vallas NÕNOVA küla kõrgemail künkal oli Hööde talu, mis on läinud  Eestimaa ajalukku. Talu kuulus ümbruskonna ühele edumeelsemale põllumehele  Peeter Vremann’ile (aastast 1936 Veermaa).

Perekonnapilt Peeter ja Ann (sünd. Sarnits) Vreemann, nende tütar  Irene, pojad Friedrich ja Richard (foto aastast1913)

Selle talupere liikmed on olnud juhtivatel kohtadel Eesti Vabariigi korrakaitse  struktuurides ja kaitseorganites. Siit on pärit Võrumaa Kaitseliidu asutaja  Eesti iseseisvumise päevil ja Vabadussõja algpäevil Võrumaa Kaitseringkonna ülem  Lõunarindel Friedrich Vreeman.

Friedrich Vreemann (foto aastast1918)

Selle talu maadel toimus 05. detsembril 1918 esimene kaitselahing Vabadussõja  Lõunarindel, mis F.Vreemani juhtimisel sundis pealetungivad enamlased taganema.

Friedrich ja Richard (foto aastast1914-1915)

Friedrich Vreeman langes 23.03.1919 Rõuge kaitselahingus. Ta on maetud Pindi  surnuaiale perekonna matuseplatsile. 1994.a. sügisel taastati tema  mälestussammas, mis oli nõukogude võimu ajal lammutatud

Richard Veermaa (Vreemann) ja tema naine Helmi

Selles talus kasvanud poeg Richard osales samuti Vabadussõjas. Ta oli aastatel  1935 – 1939 seotud EV Siseministeeriumi ja Politseivalitsuse tööga. Hukkus  Solikamski surmalaagris 19.02.1942.
Selle talu peretütar Ireene oli abielus Eesti Vabariigi viimase Politseitalituse  abidirektoriga kaitsepolitsei ülesannetes Konstantin Kirsimägiga.  Viimatinimetatu saatuse kohta alates 1940.a. juulist puuduvad igasugused andmed.  Ireene kaks poega teenisid peale Ameerikasse jõudmist USA armees. Vanem poeg  Tõnis hukkus katselendurina 05.02.1960.a., noorem poeg Rein langes Korea sõjas  11.06.1953.a.

Ainsana on elus Ireene tütar Tiiu Rita Yarborough, kes 9-aastasena koos kahe  venna ja emaga elas üle kõik sõjapõgenike ohud, eluraskused, jäi ilma kõigest…  Ja kui ta sai tagasi oma vanaisale kuulunud talu, siis avaldas ta soovi kinkida  see eesti rahvale, et sinna loodaks kodu nendele lastele, kes olude sunnil on  kaotanud eneseusu ja kodusoojuse.

1999.a. loodi MTÜ Nõnova Perelastekodu, mis võttis oma kanda kinkija soovi  elluviimise. 2001.a. sügiseks oli kavas avada perelastekodu Võrumaa laste jaoks.  Idee algatajaks oli Kalle Arumäe.

Hoone projekti telliti Leonhard Lapinilt. OÜ Eraehitus tegi valmis hoone  keldrikorruse ja asus püstitama teist korrust, kuid rahapuudusel ehitustegevus  lõppes ning hoone konserveeriti.

Seoses riikliku lastehoolekande tegevuse ülevaatamisega Sotsiaalministeeriumi  poolt otsustati loobuda lastekodu tegemisest ning tuli otsida teist lahendust  paigale.

14.veebruaril 2008 toimus MTÜ Toetuskeskus Meiela asutamiskoosolek. Aastaid  ehitusjärge oodanud perelastekodu asemele hakati kavandama kogukonnas elamise  loomist intellektipuudega noortele.